Ilu-kõlarid

30. Sep 2009 at 19:07 (Üldine)

Speakers_back+side

LaCie Sound2

Lihtsalt vaata neid – kas pole mitte ilusad? Neil Poulton oskab ikka kauneid asju disainida…

Need on LaCie uhiuued Sound2 kõlarid, mis sobivad suurepäraselt lauale läpaka (valge MacBook?!) kõrvale.

Neid saab ühendada arvutiga USB juhtme või tavalise helijuhtmega ning nendel on peidetud toiteallikas (mida see ka ei tähendaks). Võimalus on nad ka tööle panna ainult USB pealt saadava toitepingega.

Ka helikvaliteet peaks nendel korralik olema (suured Cabassi valjuhääldid) ning võimsust on 30W.

Rohkem pilte näed LaCie kodulehelt.

Püsiviide Lisa kommentaar

Sugupuu

29. Sep 2009 at 20:37 (Üldine)

GeniLogoCropped

online sugupuu - geni

Oled Sa kunagi mõelnud sugupuu koostamisele? Mina olen ning sattusin tookord probleemi ette – ei leidnud sobivat tarkvara.

Paljud programmid on tasulised, teised jälle on koledad ja ebasõbralikud. Nüüd leidsin aga sellele lahenduse  – geni.

Tegemist on veebis toimiva tarkvaraga, mis on täiesti tasuta! Esmasel proovimisel tundus keskkond väga intuitiivne – sugupuu koostamine on ülimalt lihtne. Lisaks saab lisada sinna isikute pilte, e-maili aadressi ja muud informatsiooni.

E-maili sisestamisel on võimalus saata kutse edasi ka sellele isikule – ka tema saab nüüd sinu sugupuud vaadata ja täiustada.

Kahjuks on see küll ainult ingliskeelne, kuid see ei tohiks väga suureks takistuseks olla🙂

Püsiviide Lisa kommentaar

Vaba tehnoloogia

18. Jul 2009 at 16:45 (Üldine)

PCM2706 USB Helikaart

PCM2706 USB Helikaart

Kõik on kuulnud vabavarast, ehk siis tasuta jagatavast tarkvarast, kuid mis oleks vaba tehnoloogia?

Mind on lapsest peale huvitanud, et kuidas asjad töötavad ja miks on asjad nii nagu on. Näiteks kui mulle öeldi, et kartulisalatit ei tehta värsketest kartulitest, siis mul tekkis kohe küsimus, et miks? Sellele ta aga vastust ei teandnud. Mina aga pean seda teadma, sest siis a) see jääb paremini meelde b) saan luua seoseid teiste samasuguste probleemidega.

Kuna õpin ülikoolis, tean ma kuidas töötab tänapäeva mobiiltelefon, GPS, digitelevisioon, kuidas ehitada robotit ning kirjutada tarkvara ning mis kõige tähtsam, õpetatakse ka oma teadmisi kasutama. Paljudele aga pole see oluline, peaasi et seade lihtsalt töötaks.

Millest ma aga kirjutada tahtsin, on tehnoloogia kättesaadavusest ja selle kasutamisest. Kõigil on vaba juurdepääs internetti ja seega on kõigil võimalus ka ennast ise tehnoloogia valdkonnas harida. Üks väga hea koht informatsiooni ammutamiseks on näiteks Wikipedia, kust saab kõiksugu asjade kohta teooriat lugeda. Lisaks on veel hulgaliselt veebilehti, kus õpetatakse tegema kõikmõeldavaid elektroonilisi vidinaid (üks paljudest lehtedest: http://electronics-diy.com/).

Näiteks saab praegu igaüks valmis ehitada FM raadio ning seda kõike vaid mõne üksiku elektoonika-jupiga. Või siis näiteks uksekella, helovõimendi, autoalarmi, termomeetri, MP3 mängija või kasvõi GSM koduvalve. Ja see kõik on meist vaid mõne kliki kaugusel! Aga mobiil? On ju olemas tasuta mobiili-tarkvara Android, puudu vaid üks elektriskeem ja kõik saaksid endale ise päris enda mobiiltelefoni teha.

Nüüd toon välja mõned üksikud projektid, mis on mulle silma jäänud:

  • usbpicprog – tasuta jagatav el. skeem + tarkvara PIC tüüpi mikrokiipide programmeerimiseks.
  • VCO ostsilloskoop – arvuti helikaarti ühendatav ostsilloskoop
  • FM raadiosaatja – 8W PLL raadiosaatja koos LCD’ga
  • USB helikaart – töötab ilma spetsiaalse tarkvarata nii Windowsis kui ka Mac’il (pildil)

Elektroonika-komponente müüb Eestis näiteks ELFA tehnikapood, elektriskeemi leiab internetist või koostad ise, trükkplaadi skeemi saab joonistada vabavara kasutades ning lõpuks saab kodus lihtsate vahenditega valmis teha trükkplaadi ning lõpuks ka kõik kokku tinutada!

Mis aga tehnoloogia avatust mõningal määral piiravad, on patendid. Sellest aga mõni teine kord, kuid mainiks siinkohal veelkord ära Piraadipartei, mis peaks selle probleemiga tegelema.

Püsiviide Lisa kommentaar

Kiikho… ptüi, kiiktsikkel!

15. Jul 2009 at 22:07 (Üldine)

Kiiktsikkel

Kiiktsikkel

Hakkasin nüüd läbi kammima oma lugemata RSS uudiseid (kui keegi tahab, võin selle nimekirja Google reader‘ist eksportida).

Kõige esimesena jäi silma laste kiikhobu, mis on tehtud vanades saksa mootorratta juppidest.

Natuke stoorit ka: Felix Götze nägi, kuidas Otto Komei huviga jälgis kuidas ületee-mehed oma choppereid puhasasid ning sealt tuli ka tema idee ehitada oma põnnile oma chopper.

Kiiktsikli “jõuallikaks” on kahetaktlinie mootor, istumise all pehme vedrudega sadul ning ees üks vinge lamp. Raami peal on isegi väiksed maalingud, mis annavad sellele kiiguasjandusele viimase lihvi. Pole just kõige ohutum mänguasi kolmeaastasele (torude otsad nagu hiigel-nõelad), aga väljanägemine on see-eest lihtsalt super!

Kui keegi tahab rohkem lugeda, siis seda saab teha siit ja siit. Viimase lingi alt näeb ka rohkem pilte!

Püsiviide Lisa kommentaar

Tehnoloogik => Tehnolo Giik

15. Jul 2009 at 19:07 (Üldine)

Igav?

Igav?

Uuhhh, viimasel ajal on nii kiire olnud, et õudne – seega ka väga pikk paus viimasest postitusest.

Nüüd aga hakkasin mõtlema, et mu blogi on igav… Keda ikka huvitav kõige viimane protsessor, mis poole aasta pärast välja tuleb? Noh, mõnda ikka huvitav, aga siiski, mõtlesin teha väikse ümberkorralduse. Nimelt lõpetan (missiis, et pole õieti alustadagi jõudnud :)) igavate postituste kirjutamise. Kõik.

Nüüd hakkan kirja panema ainult uudiseid, mis on põnevad ka mitte-giikidele. Ehk siis kirjutan uhiuue võimaliku Androidiga telefoni asemel näiteks hoopis uriinist kui autokütusest. On ju põnevam😉 Ja näiteks avastasin huvitava lehe, kust võib leida igasuguseid põnevaid asju – nodi.ee. Sealt leiab näiteks… olete valmis? orgasmatroni!

Siiski, ei kao kõik tähtsad uudised, näiteks kirjutaks ikkagi Mozilla Firefoxi javascripti veast, kuid jätan kirjutamata just eestlastele vähetuntute brändide toodetest ning mõttetutest operatsioonisüsteemide uuendustest, mida nii-kui-nii kõik teavad.

Seega, blogi põnevamaks!

Püsiviide Lisa kommentaar

Arvuti klaviatuuri sees?

10. Jul 2009 at 10:02 (Üldine)

Asus EEE Keyboard

Asus EEE Keyboard

Laua- ja sülearvutid lähevad iga päevaga järjest väiksemaks ning võimsamaks. Mõni päev tagasi ma ei pööranud väga tähelepanu uudistes läbi käinud Asus EEE Keyboard’ile, enne kui alles nüüd märkasin, et see on hoopis terve sülearvuti tavalise lauaarvuti klaviatuuri sees!

Klaviatuuri alla on ära mahutatud sil1392cnu kivi, mis suudab saata HD kvaliteediga pilti läbi integreeritud HDMI liidese, WiFi, Ethernet, kõlar, mikrofon, 5″ puutetundlik ekraan, Bluetooth, helikaart, USB pesad, klaviatuuri nuppude taustavalgus jne jne. Kõige huvitavam on aga see, et ta kaalub kõigest 952 grammi?! Operatsioonisüsteemiks on Windows XP, protsessoriks 1,66GHz Intel Atom koos 1GB DDR2 vahemäluga.

Antud asjast on valmis ka lõppfaasis olev prototüüp ning tootmisse minevat ta kindlasti – jään suure huviga täpsemaid detaile ootama.

Pikemalt võib lugeda ja pilte vaadata siit ja siit.

Püsiviide Lisa kommentaar

Nokia 3720 – vintske sell

9. Jul 2009 at 23:11 (Mobiiltelefonid)

Nokia 3720

Nokia 3720

Nokia teatas oma uuest mudelist – Nokia 3720.

3720 sisse on ehitatud 2MP kaamera koos LED välguga, ta toetab kolmesageduslikku EDGE’i, temaga saab kuulata raadiot, mälu saab suurendada microSD kaardiga ning lisaks on tal ka Bluetooth 2.1 tugi.

Mis telefoni eriliseks teeb, on tema vastupidavus – see vastab IP54 standardile, mille kohaselt peaks telefon olema tolmukindel ning lisaks veel põrutus- ning veepritsmekindel.

Suvel müüki ilmuva Nokia 3720 hinnaks kujuneb $175 ehk siis natuke alla 2000.-.

Püsiviide Lisa kommentaar

VLC 1.0 ‘Goldeneye’ väljas

8. Jul 2009 at 11:39 (tarkvara)

VLC media player

VLC media player

Kas vaatad arvutis filme? Oled kokku puutunud koodeki-probleemiga? Kindlasti oled, vähemalt Windowsis.

Nüüd on aga lõpuks väljas VLC 1.0, ehk siis päris suur sündmus filmisõpradele. VLC mängib enamvähem kõiki tüüpi meediafile, mis üldse saadaval on. Lisaks töötab ta nii Windowsi, Linuxi kui ka Mac’ide peal.

Kahjuks küll VLC 1.0 versioon enam OS X 10.4 ei toeta, kuid kasutada saab versiooni 0.9.9a.

VLC kogu funktsionaalsust on mõttetu välja tooma hakata – see on lihtsalt nii suur ja lai! Lühidalt panen aga kirja tema suuremad head küljed:

  • sõltumatu operatsioonisüsteemi koodekitest
  • vabavaraline
  • kõikvõimalike uute (HD) koodekite tugi (AES3, Dolby Digital Plus, TrueHD, Blu-Ray Linear PCM, Real Video 3.0 and 4.0, …)

Täpsemalt loe aga VLC kodulehelt.

Püsiviide Lisa kommentaar

LG näitab natuke uut Chocolate’i

8. Jul 2009 at 01:12 (Mobiiltelefonid)

LG uue põlvkonna Chocolate

LG uue põlvkonna Chocolate

Augustis avaldab LG ülipopulaarse telefoni Chocolate uue versiooni ning nüüdseks on avalikustatud mõned piilupildid.

Teadmata on veel uue telefoni nimi, kuid arvatavasti langeb ta LG Black Label seeriasse. Vihjeks telefoni funktsionaalsuse kohta öeldi “The new LG Chocolate will be a disruptive force in conventional mobile screens in an effort to maximize usability while inheriting the original minimalist-inspired style and iconic design of its predecessor”.

Tweakers.net andmetel on 3″ dislpei resolutsiooniga 800 x 345 ja külgede suhteks unikaalne 21:9. Telefoni mudeliks on BL-40 ning sellel on veel 5MP kaamera ja HSDPA tugi.

Vaata veel pilte siit.

Püsiviide Lisa kommentaar

Sony Ericssoni Androidiga mobiil?

7. Jul 2009 at 09:05 (Mobiiltelefonid)

Juba tükk aega oli teada, et Sony Ericsson tegeleb Androidi-baasil mobiili väljatöötamisega, kuid hoidis täpsemaid detaile kiivalt saladusloori all. Nüüd on aga internetti lekkinud mõned pildid tema välimusest, mis on üllatavalt ilus.

Rachael, Sony Ericsson’s Android phone

Rachael, Sony Ericsson’i Android telefon

SE Rachael (XPERIA) baseerub Qualcomm Snapdragon platvormil ning seega peaks protsessori kiirus küündima 1GHZ kanti ning andmeedastuse kiirus (HSPA) kuni 7.2Mbit/s.

Kaamera paistab olevat autofookusega 8.1MP, mis peaks olema tunduvalt parem iPhone 3 megapikslisest kaamerast. Operatsioonisüsteemiks tuleb arvatavasti Android 2.0 kuid Flashi toe kohta andmed puuduvad.

Täpsemalt loe SE Rachaeli kohta siit.

Lisaks võid veel lugeda NOKIA ja Androidi spekulatsioonidest.

Püsiviide Lisa kommentaar

Next page »